E-kontorisse

Menüü

Eraklientide uudiskiri 2016/11

Hea klient!

Sügiskirjus uudiskirjas räägime, mida teha, kui õnnetus on juhtunud. Anname nõu, mida suusareisi plaanides silmas pidada. Eraldi lood oleme pühendanud elule ja selle kindlustamisele ning kodule. Lõpetuseks jagame ERGO noore sportlase stipendiumi saajate suvemuljeid ning uurime nende uue hooaja plaane.

Miks tasub oma elu kindlustada?


Uurisime 2016. aasta alguses eestlaste kindlustusharjumusi. Saime teada, et tunduvalt rohkem kindlustatakse autosid ning vaid napp kolmandik peab lugu oma elu ja tervise kindlustamisest. Elukindlustus tasub teha igaühel, kes hoolib oma lähedastest. Me mõistame, et kindlustunne on oluline, ja seetõttu kingime kuni kolmeaastaste laste vanematele aastaks tasuta elukindlustuse keskmise aastapalga ulatuses (2015. aasta keskmine aastapalk oli 12 780 eurot).

Sotsiaalkindlustusameti andmetel määrati eelmisel aastal toitjakaotuspension 639 lapsele. Iga aasta kaotab õnnetuse või ootamatu terviserikke tagajärjel täielikult töövõime ligikaudu 1700 inimest. Täielik töövõimetus ei võimalda käia tööl ega teenida tavapärast elatist, samas on suurenenud vajadus arstiabi järele. Tihtipeale on taastusravi saamine kohe pärast õnnetust või haigust kõige tähtsam, et naasta võimalikult kiiresti endise elurütmi juurde.

Lisaks oleme täiendanud elukindlustust kriitiliste haiguste kaitsega. Kahjuks haigestub aina enam Eesti inimesi juba noores eas vereringeelundkonna haigustesse, sagenenud on ka pahaloomuliste kasvajate teke. Meie lisakaitsete nimistusse kuulub 16 haigust (sh insult, infarkt, pahaloomulised kasvajad), mille tagajärgede leevendamiseks pakume abi.  

Soovitame Sul kord paari aasta jooksul oma kindlustuslepingud üle vaadata ning oma pere reaalsest vajadusest lähtudes kindlustuskaitseid lisada või neid muuta.  

Meie kindlustusnõustajad on valmis vastama kõigile Sinu küsimustele nii kontorites, telefonil 610 6500 kui ka e-posti aadressil info@ergo.ee. Sooviavalduse saad täita ka meie kodulehel.

Arvuta makse ja täida sooviavaldus

Suusareisile auto ja laevaga


Talvine puhkus pole enam kaugel ning suusareisidki aina lähemal. Perepuhkus mägedes on mõnus võimalus koos aega veeta ning veidi adrenaliini kogeda. Tähtis on aga arvestada ka mitmesuguste riskidega, et reis mööduks kindlustundega ja mõnusalt.

Auto ja laevaga naaberriiki reisile minnes ei pruugi reisikindlustus meeldegi tulla. Sellele tasub aga kindlasti mõelda, sest reisitõrkeid võib ikka juhtuda, näiteks kui koduse vesise suusailma tõttu on pere pisemad haigeks jäänud. Reisitõrke kindlustusega võid olla kindel, et reisi jaoks tehtud kulutused (laevapiletid, makstud majutus ja mäepiletid) ei lähe luhta ning pere saab puhkuse ette võtta hiljem, kui kõik on kenasti terved.

Suusapuhkust planeerides tasub kindlasti reisikindlustuslepingusse lisada aktiivse puhkuse kaitse – nii oled kenasti kaitstud ka märgistatud radadest alla tuhisedes. Üks populaarsemaid suusareisi sihtkohti on meie naaberriik Soome, seal kehtib Euroopa ravikindlustuskaart. Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel on sellest kaardist abi täpselt samadel tingimustel nagu selles konkreetses riigis elavatel kindlustatud inimestel. Pärast tõsist õnnetust vigastatu eritranspordiga koju toomise eest tasumisel saab siiski aidata vaid kindlustus.

Autoga välisriiki reisides tasub kaasa võtta roheline kaart, mida saab tasuta kõigist ERGO kontoritest. ERGO kaskokindlustusega on kaasas ka üleeuroopaline autoabi, millest on kasu näiteks siis, kui oled lumme lootusetult kinni jäänud. Kui autol tekib tehniline rike või see varastatakse, siis reisi katkemise korral hüvitab reisikindlustus täiendavad transpordikulud sihtkohta või koju tagasi sõitmiseks.

Ootamatutes olukordades on tavapärane, et pea tundub tühi ja ei oska kusagilt alustada. Kahjujuhtumist tuleks meile teatada võimalikult ruttu. Mobiiltelefoni tasub juba enne reisile minekut salvestada ERGO reisiabi number, nii saab igal ajal asjakohast nõu küsida ja õnnetusest teada anda.

Hea teada

  • Enne lepingu sõlmimist tasub lugeda kindlustustingimusi – vähemalt välistuste osagi. Meie kindlustusnõustajad on valmis hea meelega kõigile küsimustele vastama.
  • Kui õnnetus on juhtunud, siis tee võimalikult palju pilte. Jaga meiega kogu informatsiooni, ka seda, mida saadad politseile. Nii saame teha hüvitisotsuse kiiremini. 
  • Ära lase teistel endale kuupäeva või õnnetuse asjaolude muutmise kohta auku pähe rääkida. Selline palve võib ette tulla eriti liiklusõnnetuste puhul. Eesti Liikluskindlustuse Fondil on kohustus hüvitada kannatanule kahju, kui selle on tekitanud kindlustamata sõiduk ja ühelgi kindlustusandjal ei ole hüvitamiskohustust.
  • Ole ka ise hoolas. Arvesta lennujaama minekul näiteks sellega, et tipptunni ajal võid suure tõenäosusega ummikusse sattuda. Kui jääd lennukist maha avarii või ootamatu ummiku tõttu, saame Sind aidata. Tõepoolest, on juhtumeid, mille hüvitamisest peame ära ütlema, kuid neid on kõigist juhtumitest alla 3%.

Milleks kodukindlustus, kui laenukoormat pole?


Mõistame, et kodu on rohkem kui lihtsalt maja: see on võimalus sirutada jalad välja pärast pikka tööpäeva ning aeglased hommikud vabal päeval. Kodu võib olla üürikorter, eramu või maamaja.

Peale hoone on kodukindlustusega võimalik kaitsta ka kodus sees olevat vara: sisustust, koduelektroonikat või nutiseadmeid.

Kui üürikodus ongi peamiselt üürniku enda vara, tasub mõelda koduse vara kindlustamise peale. Selliseid koduse varaga seotud kahjusid ei ole korteri omanik õnnetuse juhtudes kohustatud katma. Seega annab kindlustus eelkõige üürnikule turvatunde ning säästab ootamatutest väljaminekutest, kui kodune vara on kannatada saanud. Pane tähele, et varakindlustus kehtib ka kaasas kantava vara kohta, näiteks hüvitame kodust kaasa võetud sülearvuti ka siis, kui see kukub maha näiteks Londonis.  

  • Klient ERGO kodukindlustuse maksipaketis olevast tasuta koduabist: „Korteris lõhkes küttesüsteemi surveprooviga veetoru. ERGO koduabi number oli mul õnneks kohe käepärast. Väga hea oli kuulda rahulikku häält olukorras, kus ei oska ehmatusest kohe midagi teha. Koduabi tuli kohale, tegi kindlaks kahjustatud ning väljavahetamist vajava ala ning võttis mõõdud. Paari päeva jooksul kooskõlastas kahjukäsitleja juba hinnapakkumise ja ei läinud nädalatki, kui toa põrand oli vahetatud.“

Kodukindlustuse lisavõimalusena on võimalik valida laiem kindlustuskaitse, mis katab ka kindlustusvõtja pereliikmete ja lemmikloomade põhjustatud kahjud. Kui näiteks laps lõhub kaupluses mõne toote või saab naabermaja aknale jalgpalliga pihta, tuleb kindlustus kahju kompenseerimisel appi. Samuti on olnud juhtumeid, kus koer on piirdeaiast üle hüpanud ja naabrite aiamööblit närinud. Sellisel juhul tasub uue aiamööbli eest kindlustusselts.

Me tahaksime mõelda, et asjad on meie kontrolli all, ent õnnetusi juhtub ikka. 2016. aasta septembri lõpu seisuga on ainuüksi ERGOs registreeritud ligi 541 korteri varakindlustuse juhtumit, millest 351 olid veekahjud. Päris palju sai kannatada kaasas kantav kodune vara: 93 korral juhtus õnnetusi mobiiltelefonide või sülearvutitega.


ERGO stipendiaatide suvi möödus treenides


Selle aasta kevadel jagas ERGO noortele lootusandvatele sportlastele nende unistustele lähemale jõudmiseks stipendiume. Nüüd, kui suvi on möödas, uurisime, kuidas neil on läinud ning mis veel plaanis.

Curlingu mängija Marie Turmanni suvi möödus jääväljakutel. „Augusti alguses käisin Hollandis, kus toimus maailma curling’u föderatsiooni korraldatud laager. Olin seal assistendiks kolmele professionaalsele treenerile. Sain noortele edasi anda palju teadmisi ning motiveerida neid oma saavutustega,“ rääkis Marie. „Suve lõpus tulid Kanadast treenerid, kes treenisid mind ja Harrit ehk segapaari koondist. Kolme intensiivse laagripäevaga õppisime veelgi rohkem ning oleme valmis käimasoleva hooaja jooksul tublisid tulemusi saavutama,“ lisas Marie. Talvehooaeg tuleb tal tihe: iga kuu on vähemalt üks European Tour’i raames korraldatav võistlus välismaal ja peale selle ka treeningnädalavahetused välistreeneriga. „Kogu see suur ettevalmistus silub teed, et võita Eesti segapaaride meistrivõistlused 2017. aasta märtsis ja minna Eestit esindama Kanadas toimuvale MMile. Püüame seal piletit 2018. aasta olümpiamängule,“ kinnitas Marie.

Kahevõistleja Kristjan Ilves tõdes, et on sellel suvel trenni teinud rohkem kui kunagi varem. Septembri alguses käis noormees võistlemas Kesk-Euroopas, suvisel MK-etapil, kus saavutas oma karjääri parima ehk 12. koha. Lisaks veetis ta aega mägedes laagris. Talvine hooaeg algab aga novembri lõpus Soomes Rukal MK-sarjaga ning talve tippsündmuseks on veebruari lõpus peetavad meistrivõistlused Lahtis. „Loodan, et tervis peab talvel ilusti vastu, ja usun, et siis tuleb edukas hooaeg,“ lausus Kristjan.

Tõkkejooksja Kreete Verlin täitis suvega kõik eesmärgid, jõudis MMile ning parandas oma isiklikku rekordit poole sekundi võrra. Talvel kogub Kreete pigem jõudu ja taastub, et täita 2017. aasta suvel U23 norm 100 m tõkkejooksus.

Uisutaja Marten Liiv tõdes, et suvi läks hästi. „Sel hooajal treenin uue treeneri ja teiste uisutajatega. Eelmisel hooajal treenisin Saksamaal Inzellis kiiruisuakadeemias. Kahjuks see suleti sel aastal ning seetõttu olin sunnitud tiimi vahetama,“ selgitas Marten. Talvel on tal plaan osaleda MK-etappidel. „Tõotab tulla huvitav, põnev ja kindlasti raske hooaeg, kuna olen nüüd esimest aastat seenioride vanuseklassis,“ rääkis ta.

Laskesuusataja Meril Beilmann viibis meile vastamise ajal sügishooaja avalaagris Austrias. „Oktoobri lõpus ja novembris pääseme lumele, novembri lõpus toimuvad hooaja esimesed stardid,“ kirjutas Meril.


Sulgpallurid Kristin Kuuba ja Helina Rüütel
kinnitasid, et kõik on sujunud plaanipäraselt. „Olime suvel kaks nädalat treeninglaagris Leedus ning kaks nädalat Iirimaal,“ rääkisid nad. Hooaeg algab septembri lõpus Saksamaal klubimänguga. Järgmine suurem võistlus on võistkondlik EM-i kvalifikatsiooniturniir Bulgaarias. „Meie eesmärk on alagrupist edasi pääseda ning võistelda veebruarikuus koos parimate Euroopa riikidega,“ kinnitasid tüdrukud. Lisaks asusid mõlemad õppima Tartu ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi erialale.