E-kontorisse

Menüü

Vabatahtlik ravikindlustus on võimalus tervishoiusüsteemi tugevdamiseks

Tervishoiuvaldkond on Eestis võtmeteemaks juba aastaid ning pikkade ravijärjekordade, arstide väljarände, raviteenuse kallinemise ning jätkusuutlikkuse teema on siiani murekohaks. Olukord, kus inimene peab plaanilist ravi kuid ootama ja tervise halvenemisega riskima või võtma hoomamatu kulu tasulisse vastuvõttu pöördudes, ei saa olla toimiv pikaajaliselt.

Tänasel päeval oleme pigem fakti ees, et Eesti tööandja paneb töötajate vabatahtliku ravikindlustuse lepingu erisoodustusmaksu tõttu pigem kõrvale. See ei ole majanduslikult mõistlik. Riigil aga jääb lisatulu sellest valdkonnast saamata. Kui loobuda erisoodustusmaksust ravikindlustuselt ja ka tervisespordi toetamiselt, siis julgen arvata, et maksude laekumised reaalselt hoopis suurenevad.

Milline on tänane olukord riiklikul ravivaldkonna rahastamisel? Sotsiaalmaksu vähendamine on juba avaldanud survet riiklikule haigekassa eelarvele, mis lõpetas selle aasta poolaasta arvestatavas miinuses, mis ulatus 25 miljoni euroni. On selge, et küsimus, mis saab jooksvate raviteenuste finantseerimisest ja kuidas võib halveneda arstiabi saamine pikas perspektiivis, on vägagi päevakajaline, et mitte öelda põletav. Üks on selge – peame otsima lahendusi ja täiendavaid vahendeid, et riiklikule haigekassasüsteemile tekiks toimiv ja tulevikku suunatud alternatiiv. Võimalusi selleks on mitmeid.

Üheks eesmärki täitvaks lahenduseks on vabatahtliku ravikindlustuse võimaldamine. Vabatahtlik ravikindlustus kataks Haigekassa poolt finantseerimata kulud ja toimiks riikliku kaitsega koos. Siin on võimalus nii riigil kui ettevõtjatel panustada ning toetada Eesti ühiskonna kestvust ja inimeste võimalust elada kauem tervena. Selleks tuleb mõlemal poolel juba täna investeerida.

Riigi panus saab olla tööandjate poolt tehtavatelt ravikindlustusmaksetelt erisoodustusmaksu kaotamine. Kui viimane investeerib töötaja tervisesse, olgu see otsene ravikulu finantseerimine, taastusravi protseduuride ostmine või tervisespordi kulude finantseerimine, siis võimaldab see toetada töötajate tervist pikaajalises perspektiivis. Kasutegur on kõigil osapooltel – inimestele luuakse võimalus elada kauem tervena, tööandjale töötajad, kes suudavad läbi tugevama tervise panustada enam ettevõtte arengusse ning riigile tulevikuvaates tervem elanikkond pluss kindlustushüvitiste näol täiendav investeering tervishoiusüsteemi. Vabatahtlik ravikindlustus, tagab ravikulude katte mitte ainult tööandja poolt eraldatud summa piirides, vaid maksab hüvitised kokkulepitud kindlustussumma ulatuses, mis on reeglina suuremad kui sissemakse. Tekib nn riskihajutamise efekt ja need, kes tegelikult vajavad suuremat ravikulu, seda kindlustusfondi kaudu ka saavad. Tööandjatele tähendab see, et nad saavad arvestada täpselt teadaolevate kulude summaga ja saavad väiksemate sissemaksetega suuremat riski juhtida.

Vabatahtliku ravikindlustuse kaudu saaks väga efektiivselt finantseerida osa ravikulustest, olgu see täiskasvanute hambaravi, taastusravi, ravimite kulud, vaktsineerimise ja diagnoostika kulud kuni raskete haiguste ravikuludeni, rääkimata tasuliste raviteenuste saamisest. Viimane on paraku ainuke reaalne võimalus suhteliselt kiire plaanipärase eriarstiabi saamiseks ja see on juba praegu nn solidaarsest tervisekindlustuse süsteemist väljas. Ravikindlustuse rakendamine tekitaks tervikuna võimalused tervishoiu lisafinantseerimiseks,  vähendaks survet haigekassa eelarvele ja tagaks töötavatele inimestele võimaluse panustada oma tervisesse. Tõstame selle teema laiemaks aruteluks lauale ja leiame koos toimiva alternatiivi pikaks ajaks.

Tutvu ravikindlustusega