E-kontorisse

Menüü

Ühistukindlustus kaitseb naabrite hooletuse eest

28. aprill 2015

Kui eramajas on elanike ring ja nende käitumine teada, siis kortermaja elanike harjumused ja kombed võivad olla väga erinevad. Seetõttu tasub korteriühistutel tekkivate ebameeldivuste leevendamiseks kaaluda ühistukindlustust.

Illusioon, et kortermajades ei juhtu midagi, sest kõik naabrid on vastutustundlikud ning hoolivad lisaks oma kodule ka üldruumidest, on reaalses elus kerge purunema. Ehkki eranditega, kiputakse tegelikkuses olema väga ükskõiksed kõige selle suhtes, mis toimub üldkasutatavates ruumides ehk koridorides, keldrites või parklates. Lisaks esineb meie kliimas ka tugevaid sügistorme ning rohke lumega talvi, mis võivad näiteks katusele kahju teha. Seega tasub nii suurematel kui ka väikestel ühistutel kaaluda korteriühistu vara- ja vastutuskindlustust. Varakindlustus pakub kaitset oma hoonetele ja rajatistele, vastutuskindlustus katab aga teistele tekitatud isiku- ja varakahjud ning kui lepinguga on valitud vastav kaitse, siis ka korteriühistu liikmetele tekitatud kahju.

ERGO statistikas on palju näiteid sellest, kuidas kortermaja elanikud on tekitanud oma rumala käitumisega kahju üldkasutatavates ruumides või naabritele. Näiteks süttis ühes korteris teler ja majaelanik arvas, et parim viis oma koduse vara päästmiseks on visata põlev teler koridori. Sellise käitumise tulemusena kahjustus kogu koridor. Ka hooletu suitsetamine rõdul võib kaasa tuua ulatusliku tulekahju. Kui näiteks elanik ei kustuta oma koni tuhatoosi, vaid viskab selle rõdult alla, võib see sattuda alumise naabri rõdule ja tekitada soodsate asjaolude kokkulangemisel tulekahju. Enamik tulekahjusid saabki alguse just hooletust suitsetamisest ning halvimal juhul kustub sellega ka mõni eluküünal. Samuti ei ole harvad juhud, kus kortermajade all asuvates parklates miski süttib või süüdatakse, tekitades sellega hoonele suuri kahjusid.

Sageli räsivad Eestit tugevate tuultega tormid, mille tagajärjeks on pahatihti  mahakoorunud katustega kortermajad. Selliste juhtumite puhul on eeldatav kahju ca 100 000 eurot. Ühistutel seda raha kusagilt võtta ei ole ja ilma ühistukindlustuseta langeb remondiks võetava laenu koormus suures osas elanikele. Kahjuks on siis liiga hilja tõdeda tagantjärele, et tekkinud igakuist remondikulu 30 eurot oleks saanud vältida ühistukindlustusega, mille kuumakse oleks iga korteri kohta olnud võib-olla ainult ca 3 eurot.

Analoogses olukorras on ka hiljuti süütamisest tekkinud tulekahju läbi elamiskõlbmatuks muutunud kortermaja Kesk-Eestis, millel, nagu enamasti kurvaks tavaks, puudus kindlustus. Lahendusena pöörduti siis Eesti rahva ja valitsuse poole, kuna mujalt seda raha võtta polnud. Kurb ja äärmuslik, kuid välditav olukord, millele iga ühistu juhatus peaks esmajärjekorras mõtlema.

Üks levinumaid ja paraku ka ulatuslikumate tagajärgedega kahjusid on torustikulekked. Meie praktikas registreeritakse ühistute torustikulekkeid üle saja, kuid kindlustus on olnud vähestel ühistutel. Enamasti jõuab kahjunõue meieni koduomaniku, mitte ühistu kaudu – ehk kodud on kindlustatud, kuid ühistu haldusala mitte. Veekahjud algavad üldjuhul 2000 eurost ja võivad ulatuda paarikümne tuhandeni. Lisaks on hooneid, kus osa pinda on renditud äridele ja pärast veekahju tuleb vastutust kanda ka ettevõtte varade ja ärikatkestusest tuleneva kahju eest, need summad on aga juba hoopis suuremad kui mõni tuhat eurot.

Väga tihti on kortermajades probleeme ka graffiti sodimisega koridoridesse ja välisseintele – siin ei pruugigi alati olla tegu oma maja inimestega, vaid hoopis sõprade, külaliste või hoopiski võhivõõraste kaakidega. Igal juhul on graffiti eemaldamine sõltuvalt mahust ühistule päris suur kulu.

Kuigi me kõik hellitame end iga päev mõttega, et minuga ei juhtu midagi halba, siis kahjuks on see illusioon. Kellegagi juhtub midagi iga päev, näitab meie kiretu kahjustatistika. Igal juhul tuleb kindlustus ka pikas perspektiivis oluliselt odavam kui hilisem oma kuludega remontimine. Lisaks ei ole kunagi garanteeritud see, kuidas elanikelt remondiraha kätte saada – kolossaalsete summade puhul on see veel eriti keeruline.  Seega tuleks ka oma ühistusse heaperemehelikult ja majanduslikult vastutustundlikuna suhtuda ning riskid maandada, et võimalik õnnetus ootamatult jalgu alt ei lööks.


ERGO kahjukäsitluse osakonna varakahjude grupi juht Erko Makienko