E-kontorisse

Menüü

Balti riikide uuring: eestlaste turvatunne on naabritest kindlam, enim teeb muret tervishoid

28. august 2014

Eesti elanikud tunnevad end kõigis kindlustunnet puudutavates valdkondades turvalisemalt kui naabrid Lätis ja Leedus, mure oma tervise pärast on aga suurim kõigis kolmes riigis. Kui Eestis küündib üldine kindlustundeindeks +8-ni, siis Leedu tulemus on –5 ja Lätis –13, näitas ERGO tellimusel valminud kolme Balti riiki hõlmanud kindlustundeuuring.
Sarnaselt lätlaste ja leedukatega tundsid eestlased end kõige kindlamini füüsilise julgeoleku ja kuritegude eest kaitstuse poolest. Enim aga muretsetakse kõigis kolmes Balti riigis oma tervise pärast: Eestis on selle indeks -13, Leedus -28 ja Lätis koguni -33. Eestlased tunnevad end Läti ja Leedu naabritest aga märksa kindlamini riikliku julgeoleku ja stabiilsuse poolest ning on positiivsemad töövõimaluste suhtes. Lisaks jäi Eestis plusspoolele hinnang oma materiaalsele olukorrale (+11) sellal, kui Leedu tulemuseks kujunes -6 ja Lätis -8.

Uuringu tulemustega tutvunud ERGO Eesti kindlustusdirektor Andres Konsap tõdes, et Balti riikide elanike kindlustunne on üsna võrreldaval tasemel. “Siiski on eestlased oma elu suhtes märksa kindlamad ning soovimatute tulevikusündmuste üle vähem mures. Lätlased on aga kõiges eestlastest pessimistlikumad, alates riigi julgeolekust ja enda materiaalsest turvatundest, lõpetades tööhõive ja tervishoiuga,” võttis Konsap kokku. “Läti turvatundeindeksi madalad näitajad tulenevad sellest, et ainult kolmandikul on selge plaan oma karjääri ja sissetulekuallikate suhtes kauemaks kui viieks aastaks. Ebakindlus tuleviku suhtes ning madalamad sissetulekud hoiavad Eesti lõunanaabreid tagasi oma pikaajalise majandusliku heaolu planeerimisel ning panevad võimalike ootamatuste pärast muretsema,” selgitas Konsap.

ERGO kindlustundeindeks põhineb uurimismeetodil, milles Batimaade elanikud annavad hinnanguid oma elu stabiilsusele ja igapäevastele riskidele. “Meile kui kindlustusandjale on võtmeküsimuseks mõista inimeste vaatenurka nii isiklikule, majanduslikule kui ka riiklikule turvatundele,“ ütles ERGO Balti kindlustusseltside juhatuse esimees dr Kestutis Bagdonavičius. “Märkimisväärsed erinevused kolme riigi näitajates peegeldavad, millised on iga vaadeldud ühiskonna kõige tundlikumad probleemid. On päevselge, et tervishoiusüsteem on praegu kõige suurem murelaps kõigis Baltimaades,” rõhutas Bagdonavičius.

ERGO kindlustundeindeksi uuringus osalenutel paluti hinnata, milliseid soovimatuid sündmusi nad kõige enam kardavad. Indeks hõlmab 43 turvalisusega seotud aspekti viies valdkonnas: vara ja majanduslik toimetulek, tervis, füüsiline turvalisus, tööhõive ning kodumaa stabiilsus ja julgeolek. Indeksit arvutatakse skaalal -100 kuni +100. Lisaks viiele laiemale valdkonnale uuriti vastanute kindlustustunnet veel viie faktori lõikes: rahuolu oma eluga, suutlikkus mõjutada oma elu, hinnang oma materiaalsele heaolule, tulevikuplaanide ajaline pikkus ning leibkondade toimetulekuvõime sissetuleku kaotuse korral.  

Ehkki viie faktori osas olid Balti riikide tulemused väga sarnased, joonistus välja siiski Leedu elanike suurem rahulolu oma eluga üldiselt (6,74, teised vastavalt Eesti 6,26 ja Läti 6,12 10-palli skaalal). Samas 48% lätlastest, 45% eestlastest ja 43% leedukatest usub, et nende majanduslik olukord on hea.

ERGO kindlustundeindeksi uuringu viis Eestis, Lätis ja Leedus veebipõhise küsitlusena läbi SKDS uuringukeskus, küsitledes kokku 1005 inimest vanuses 18-74 eluaastat.

1996. aastal tegevust alustanud SKDS on kasvanud Läti üheks juhtivaks sõltumatuks uuringufirmaks, mis keskendub erinevatele turu- ja avaliku arvamuse uuringutele. Ettevõte annab tööd 33 inimesele ning hoiab töös 200 inimesega küsitlejatevõrku. SKDS töötajad on esindatud Euroopa Arvamus- ja Turundusuuringute Assotsiatsioonis (ESOMAR), ettevõte kuulub WIN/Gallup uuringufirmade liitu.