E-kontorisse

Menüü

Enne kütteperioodi algust lase spetsialistil korstent kontrollida

28. september 2020

Tänavu täitub kohustuslikud viis aastat, mille järel iga koduomanik peaks kontrollida laskma oma maja või miks mitte ka suvila korstnaid. Kuna kütteperiood on algamas, tasub seda teha esimesel võimalusel.

ERGO kindlustuse andmetel on kodudes kaks peamist tulekahju tekkepõhjust elekter ja küttekolded. Kuna korstnad, kaminad ja ahjud on sageli väga keeruliste ehitustega või varjul kinnistes konstruktsioonides, tasub nende seisukorda lasta hinnata pädeval spetsialistil.  

„Eriti võiks seda soovitada inimestele, kes ostavad endale vana või renoveeritud maja, kuid ei ole hästi kursis, kuidas on sealsed küttesüsteemid ehitatud ja hooldatud. Paljudes kodudes võib ju tunduda, et korsten on ilusa tapeediga kaetud ning sellega küll miskit ei juhtu. Tegelikult aga ei tohi korstnaid ei tapeedi ega muu põleva materjaliga üldsegi katta. Kindlasti on oluline, et väline korstna osa oleks piisava kõrgusega ja mõradeta, et ahi saaks toimida parimal võimalikul viisil. Tavainimese silm ei ole paraku alati spetsialisti silm, et aru saada, kas korstna kõrgus on piisav ja kas ta on ohutu,“ ütles ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko.  

Makienko hinnangul on murekohaks veel see, et paljud majaomanikud korstnapühkijat üldse ei kutsugi. “Praod korstnas ja auk ahjus ei teki tundidega - väga kahju, kui juhtub õnnetusi, mida saab tegelikult ära hoida,” sõnas ta. „Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, nii võid päästa elusid. See pole kindlasti mõeldud kellegi kiusamiseks. Ohutusnõuete täitmatajätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste ohutuse, samuti ei saa sellisel juhul kindlustus kahjusid välja maksta,“ rõhutas Makienko.  

Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb küttekoldeid ja korstnaid puhastada ja hooldada vähemalt kord aastas. Kusjuures korra viie aasta jooksul peab neid kontrollima kutsetunnistusega korstnapühkija, kes väljastab küttesüsteemi tehnilist seisukorda kirjeldava akti.  

„Ehkki kindlustusseltsid neid akte kindlustusvõtjalt enam ei nõua, ei tähenda see, et neid vaja poleks. Kui päästeameti eksperdi hinnangul on tulekahju põhjuseks puhastamata korsten, siis on igati põhjendatud kindlustushüvitise vähendamine, kuna kindlustusvõtja on jätnud riiklike õigusaktidega majaomanikele pandud kohustused täitmata,“ selgitas Makienko.

Erinevalt veekahjustustest, mis lihtsalt rikuvad kogu sisekujunduse ja võivad uputada ka naabrid, levib tuli paraku väga kiiresti ning selle laastamistöö on kordi hullem, jättes halvimal juhul pered lageda taeva alla ja kogu varast ilma. Seega ei ole mõtet oodata, kuni küttesüsteem ise puhastamisvajadusest või süttimisohust märku annab, vaid pöörduda juba aegsasti ise korstnapühkija poole, kes lisaks puhastustööle ja sertifikaadile annab ka hüva nõu, kuhu paigutada suitsuandur või kuidas kõige paremini ahju või kaminat kütta.  

Korstnapühkijat valides tasub kontakti võtta Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel korsten.ee väljatoodud spetsialistidega.