E-kontorisse

Menüü

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma: Põhiküsimus pärast eriolukorda – millal pääseb arsti juurde?

19. mai 2020

Kriis on meile näidanud, et arstiabi kättesaadavus on põletavam probleem kui ei kunagi varem. Pikalt eriarsti visiiti oodanud patsiendid peavad leppima kas telefonikonsultatsiooni või kohtumise tühistamisega. Olime eriolukorras pisut üle 9 nädala, seega võib vaid ette kujutada kui pikaks võivad kujuneda ravijärjekorrad pärast plaanilise ravi taasavamist.

Näiteks täna on Haigekassa andmetel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas neuroloogi vastuvõtu järjekord ligi 4 kuud, Ida-Tallinna keskhaiglas ortopeedi vastuvõtu järjekord 3 kuud, Tartu Ülikooli kliinikumis silmahaiguste vastuvõtu järjekord 7 kuud. Kui pikaks järjekorrad kujunevad pärast kriisi, võib vaid oletada. 

Eesti Haigekassa süsteem on väga hea ja maailmas tunnustatud, kuid meil on ka arenguruumi. Eelkõige tuntakse muret pikkade järjekordade pärast, mis võib viia selleni, et inimesed jõuavad arsti juurde liiga hilja – vahel alles siis, kui tervisemured on muutunud krooniliseks. Juba krooniliseks muutunud tervisemure ravimine on aga kordades kallim, kui õigel ajal avastatud haigus. See, kui paljud tänased terviseprobleemid süvenevad seoses eriolukorraga, jääbki ilmselt mõistatuseks. Riik püüab leida tervishoiusektorisse lisaraha, kuid võib oletada, et see ei kata kõiki täna pikisilmi järjekorda ootavate patsientide muresid. 

Ainsa Eestis eraravikindlustust eraisikutele pakkuva kindlustusseltsina näeme, et ravikindlustuse kahjujuhtumite arv on seoses plaanilise arstiabi peatamisega langenud. Inimesed ei pääse arstile ja sedapuhku võib arvata, et hulga kahjuteateid saame pandeemia järgselt, kui elu vähegi normaliseerub. Hetkel on aga ravijärjekorrad pikad ja veninud teadmata aega. Mõned inimesed saavad õnneks abi ka telefoni- või videokonsultatsioonide teel. Arvan, et pärast kriisi muutub telefoni- ja videokonsultatsioon veelgi populaarsemaks, kui ta on olnud praeguseni. See on odavam ja ajasäästlikum kui tavavastuvõtt ning mõnede haigusjuhtude puhul kasvõi inimese rahustamiseks ja edasise tegevusplaani koostamiseks väga oluline lisaväärtus. Kahjuks ei pruugi see alati olla piisav. 

On tervisemuresid, mis vajavad põhjalikumat ülevaatust ja viivitamatut tegelemist, kuid koroonakriisi tõttu lükatud teadmata kaugusesse. Nii tundub, et oled oma murega üksi. Paljud Eesti inimesed aga ei tea, et lisaks riiklikule ravikindlustusele on võimalik soetada lisaks eraravikindlustus. See ei ole küll alternatiiv haigekassa kindlustusele, kuid tuleb appi olukordades, kus haigekassa king kõige enam pigistab – pikad järjekorrad, vähene taastusravi, hambaravikulude hüvitamine jne.  

Praeguses olukorras võib eraravikindlustusest abi olla näiteks juhul, kui on vaja tervist kontrollida, kuid arstivisiiti pole võimalik pikalt edasi lükata (näiteks regulaarne naiste- või meestearsti vastuvõtt kui peaks jälgima juba varasemalt avastatud sümptomeid , mis võivad vajada kiiret reageerimist) või kui operatsioonijärgselt tuleb jätkata taastusraviga. Eraravikindlustust omavale isikule annab see omakorda ka kindlustunde, et vajadusel on võimalik teostada operatsioon mõnes erahaiglas, kui riiklikud raviasutused on ülekoormatud või lükanud ravi kaugesse tulevikku - võimalik, et tervise huvides liiga kaugele.  

Seega haigekassa kindlustust ja eraravikindlustust kombineerides tagab inimene, et tema murega tegeletakse kohe ja hüvitatakse ka need kulud, mida haigekassa ei hüvita – näiteks arsti visiiditasu, uuringud ja operatsioonid (muuhulgas ka erakliinikutes), haigla erapalati kulud. Riikliku- ja eraravikindlustuse kombineerimine tagab kiire arstiabi ja abi just siis, kui seda kõige kiiremini vaja peaks minema.