Hanna-Liina Võsa: pere läbielamiste tõttu sõlmisin vähikindlustuse

27. mai 2022

Vähi ennetus ja varajane avastamine on Eesti Vähiliidu üks põhieesmärke. „Tavaliselt peetakse vähki seni laialdaselt surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudame juba päris palju haigeid terveks ravida,“ lisas Eesti Vähiliidu juhataja Maie Egipt, kelle sõnul peitub ravi edukuse võti just haiguse varajases avastamises. „Spetsialistide hinnangul on ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest võimalik ennetusega vältida ja sõeluuringutega varakult avastada ning vähki ka tervistavalt ravida.“ 

Vähk on salakaval haigus, mis algstaadiumites endast füüsilise valuna reeglina märku ei anna, seega on sõeluuringutest osavõtt eriti oluline. Sõeluuringutest võtavad aga osa vaid ligi pooled kutse saajad. Ka vähikindlustuse, kui ühe võimaliku ennetustegevuse peale mõeldakse sageli alles pärast esimest ehmatavat arstivisiiti. „Õigel ajal sõlmitud kindlustus annab diagnoosi saamisel võimaluse alustada raviga võimalikult vara ning kindlustab sinu ja su pere rahalise toimetuleku ravi perioodiks,“ sõnas ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik. „Kui aga diagnoos on juba paberil, siis kindlustuslepingut enam sõlmida ei saa.“  

Õigeaegsele ennetustegevusele paneb rõhku ka Hanna-Liina Võsa, kelle peres on vähiga võidelnud nii tema ema kui vanaema. Hanna-Liina mäletab, et esimene kokkupuude vähiga oli tal juba varajases lapsepõlves, kui vanaema Kanadast tellitud kunstrinna kohta aru sai päritud. Täna elab lauljatar teadmisega, et perekondliku eelsoodumuse tõttu tuleb tal enese suhtes eriti tähelepanulik olla. „Kui vähk sinust niivõrd lähedalt mööda läheb, siis muidugi ehmatab ära, seetõttu annan endast ka kõik, et vajadusel selleks emotsionaalselt ja füüsiliselt valmis olla,“ selgitas Hanna-Liina, kes lisaks regulaarsele kontrollile ja enese läbivaatamisele on tänaseks sõlminud ka vähikindlustuse.   

„On palju, mida saan ise ära teha, kuid samas ei garanteeri ükski mu tegevus, et see hirmus diagnoos kunagi minuni ei jõuaks,“ selgitas Hanna-Liina. „Vabakutselisena on minu sissetulekud enamasti väga ebaregulaarsed. Seega tahan olla kindel, et juhul kui ma tõesti peaks kunagi sattuma olukorda, kus diagnoos on paberil ja kogu mu ressurss läheb haigusega võitlemisele, oleks minu pere selleks perioodiks majanduslikult kindlustatud.“  

Ühe kuu vähiravi ravikulud jäävad Viiki sõnul keskmiselt 4000-6000 euro vahemikku. Kui kindlustada ennast näiteks 30000€ suuruse summaga, siis keskmine kindlustusmakse sellise toetuse eest on alla 10 euro kuus. „Kindlustatud klient saab halvaloomulise kasvaja diagnoosi korral kindlustushüvitise, mis sõltub valitud kindlustussummast, diagnoosist ja haiguse raskusastmest ning mis võimaldab katta ravi, toidu, eluaseme ja muud võimalikud kulud,“ selgitas Viik. „Iga klient saab ise otsustada, mille jaoks see raha talle kasulik saab olla ja ise selle võrra rahulikumalt võtta ning ravile keskenduda.“ 

ERGO kindlustus on Eestis esimene, kes hakkas vähihaiguste korral pakkuma rahalist tuge. Lisaks kindlustatud isikule on automaatselt kaetud ka tema alaealised lapsed 50% suuruse kindlustussummaga, maksimaalselt 25000€. Igast kindlustusmaksest läheb 3% Eesti Vähiliidule.