E-kontorisse

Menüü

Kliimamuutus toob kaasa üha enam kahjujuhtumeid

9. detsember 2020

Iga kahjujuhtum on oma olemuselt koormaks loodusele. Ainuüksi selle aasta septembrikuine suurem torm kasvatas ERGO kindlustuse kahjujuhtumite statistikat eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 100 kahjujuhtumi võrra. Kas Sina tead, kuidas mõjutab kliimamuutus kahjujuhtumite toimumise sagedust ja kas õnnetusjuhtumid mõjutavad samuti keskkonda? Selgitusi jagab ERGO Eesti tegevjuht Marek Ratnik.

Eesti asub kliima mõttes üsna stabiilses piirkonnas, kus väga järske kliimamuutustest tulenevaid muutusi ei ennustata. Näiteks vaadates Poola ja Saksamaa statistikat, kus asuvad ERGO grupi suuremad ettevõtted, siis seal toimub just nende geograafiast tulenevalt looduskahjusid oluliselt rohkem. Eestis on looduskahjude kahjujuhtumite osakaal varakindlustuses alla 10 protsendi. Poolas on see osakaal kolm korda suurem. Kuid ka Maarjamaal näeme, kuidas tormid ja rajud meie elukeskkonda aasta-aastalt järjest enam mõjutavad.  

Kliimamuutus toobki kaasa erinevaid väljakutsed just kaasaegsele linnastunud ühiskonnale. Suuremaid loodusõnnetusi ei ole väidetavalt rohkem kui varem, küll aga on need oma olemuselt varasemast tugevamad ja rohkem kahju tegevad. On näiteid nii mujalt kui ka Eestist, kus suurte vihmade korral ei ole linna kanalisatsioon võimeline piisavalt vihmavett endasse võtma ning see toob kaasa ka rohkem kindlustuskahjusid. 

Vaadates kaugemasse tulevikku, avaldaks kliimamuutus siin piirkonnas tõenäoliselt suurimat mõju just põllumajandusele ning laieneks üleujutuspiirkondade ala. Juba täna on Eesti kindlustusseltsid seljad kokku pannud ning meie ülikoolid on kindlustajate tarbeks valmis modelleerinud üleujutuste tõenäosuse kaardi, mida võetakse arvesse kindlustusriski hindamisel. Kõrgema riskiga piirkonnas on suurem tõenäosus kahjujuhtumi tekkimiseks, mis ei tähenda alati kallimat kindlustushinda, kuid muudab hinnastamise õiglasemaks. 

Arvan, et kliimamuutus toob kaasa suurema teadlikkuse kindlustusest üleüldiselt. Üha rohkem hakatakse märkama oma vara kindlustamise vajadust. Erinevate loodusnähtustest tulenevate riskide nagu näiteks tormi, üleujutuse, rahe vastu saab juba praegu kindlustada. 

Üheks ERGO missiooniks on ennetustegevusse panustamine. Eesmärk on lihtne – et kahjusid tekiks vähem. Saame harida inimesi, kuidas vähendada võimaliku kahju tekkimise riski, kuidas oma vara turvaliselt hoida aga ka suunata muutma oma käitumis- ja tarbimisharjumusi. Toon näiteks suitsuanduri, mis täna on kohustuslik igas kodus. Regulaarselt suitsuanduri töökorda kontrollides annab see õnnetuse korral võimaluse tekkinud põlengule kiirelt reageerida ja hilisemad elamule tekkinud kahjud ei ole nii suured. Maha põlenud maja taastamine tähendab, et üles tuleb ehitada uus elamu, mis vajab ressursse ja millel on suurem mõju keskkonnale. 

Kindlustusseltsina peame väga selgelt arvestama oma partnerite valikul ja igapäevases kommunikatsioonis võimalikku mõju kliimale ja keskkonnale. Näiteks kas tulevikus eelistame oma remondipartneriteks autoremonditöökodasid, kus detaile parandatakse või asendatakse – keskkonnasõbralikum variant on parandamine, mitte uue tootmine. 

Milliseid kindlustuslahendusi võime kliimamuutustest tulenevalt tulevikus oodata, on täna väga raske ennustada. Peame olema valmis, et kui tulevikus tekib nõudlus ja vajadus kindlustuslahenduste vastu, kus näiteks soovitakse kindlustada oma suusareis, kuna ei olda kindel, kas populaarses suusakuurordis kliimamuutuste tõttu ikka lund on, siis me kindlustusseltsina peame kindlasti sel hetkel asuma neid lahendusi inimestele looma ja pakkuma.