E-kontorisse

Menüü

Millistesse tarbijaõiguslikesse vaidlustesse satuvad eestimaalased kõige sagedamini?

29. oktoober 2020

Õiguslikesse vaidlustesse satutakse sageli ootamatult. Selle asemel, et vastaspoolega vaidlema hakata, lüüakse pahatihti käega, sest õigusabi arvatakse olevat kallis ja keeruline. Millistel ettenägematutel puhkudel aga satuvad tarbijad kõige sagedamini õiguslikesse vaidlustesse?

ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalveti sõnul on inimeste jaoks ootamatud nii need olukorrad, kus nendega käitutakse ebaausalt ja tekib vajadus oma õiguste eest seista kui ka need, kui ühel hetkel just neilt hakatakse midagi nõudma. „Klassikalised juhtumid on ostu-müügijärgsed vaidlused. Näiteks müüakse maha kinnisvara või auto, kuid ühel hetkel hakkab ostja nõudma varjatud puuduste kompenseerimist. Või alumise korruse korteri kindlustusselts esitab nõude kahju hüvitamiseks ülemise korruse elanikule, kuigi viimase tõttu pole kahju alumisele korterile tekkinud,“ rääkis Kalvet.  

Kalvet toob välja ERGO õigusabikulude kindlustuse statistikast kolm elulist juhtumi näidet, kus tarbija on ootamatult sattunud õiguslikku vaidlusesse ning pöördunud abi saamiseks ERGO õigusabikulude kindlustuse juristide poole. Need kaasused, mida võib pidada ka kriisiaja nii-öelda tüüpjuhtumiteks, ilmestavad hästi, kui kalliks võib õigusabi pealtnäha väikese probleemi puhul maksma minna.  

1. Ärajäänud pakettreisi eest on õigus raha tagasi nõuda

Seoses eriolukorra väljakuulutamisega riigis tühistas reisikorraldaja ühe perekonna pakettreisi väärtuses 1800 eurot ja keeldus esialgu raha tagastamisest. Reisikorraldaja pakkus perele teatud ajavahemikuks uut reisi, kuid nad soovisid siiski raha tagasi. Pere võttis appi juristi, kes koostas reisikorraldajale põhjendatud nõudekirja koos õiguslike alustega. Pärast lühikest kirjavahetust tagastas reisikorraldaja kõik tasutud reisi osamaksed. 

2. Ehitaja kadus koos tasutud ettemaksuga

Majaomanik palkas ehitaja teostama renoveerimistöid. Kuna ehitajal puudusid rahalised vahendid töödega alustamiseks, tasus klient talle ettemaksu summas 2500 eurot. Töö pidi valmima kahe kuu jooksul, kuid juhtus see, mis paraku väga tihti taoliste ühe-mehe ettevõtetega juhtub ja mida näeme tihedamini kui sooviks – ehitaja kadus vahepeal mitmeks nädalaks, andis katteta lubadusi, töö ei saanud õigeks ajaks valmis ning ei vastanud kvaliteedile. Lõpuks kadus ehitaja jäljetult ning töö tellijal ei õnnestunud temaga enam ühendust saada. Seepeale pöördus majaomanik juristi poole, kelle abil esitati ehitajale mitmeid nõudekirju puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpule viimiseks. Kuna ehitaja ignoreeris neid, pöördus majaomanik kohtusse, kus samuti ei saadud ehitajaga kompromissile ning kohus rahuldas majaomaniku nõude täies ulatuses. Kohtuotsusega väljamõistetud summasid ei ole majaomanik veel kahjuks kätte saanud, kuid nõue on üle antud kohtutäiturile.  

3. Kaupleja pankrotiga kadus ka sealt soetatud spordikell

Ostnud 200-eurose spordikella, avastas ostja sellel peagi olulised puudused. Klient pöördus pretensiooniga kaupleja poole, kes saatis spordikella garantiiremonti. Kuna kaupleja kahe kuu jooksul spordikella ei tagastanud, läks klient ise kauplusesse. Kohapeal selgus, et pood oli läinud pankrotti. Klient ei osanud kusagilt oma spordikella otsida ja pöördus juristi poole. Koos leiti üles garantiiremonti teostav ettevõtte, kust selgus, et kuna kella polnud võimalik parandada, saadeti see vea tuvastamiseks tootjale. Mõne aja pärast teatas remondiettevõte, et nad on otsustanud spordikella asendada uuega. Seega sai klient endale uue kella vaatamata sellele, et kaupleja oli oma tegevuse lõpetanud. Juristi kaasamise kulud selle juhtumi puhul oleksid ületanud spordikella maksumuse vähemalt kolmekordselt. Vaevalt oleks klient võtnud endale selle juhtumi lahendamiseks esindaja, kui tal ei oleks olnud õigusabikulude kindlustust. 

Kõigi eelnimetatud juhtumite juristide ja vaidluskulud ulatuvad kokku tuhandetesse eurodesse ning ka nõuded ise, millest klient oleks suure tõenäosusega juristi abita ilma jäänud, pole väiksed. Sestap paneb ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuht südamele, et inimesed alati mõtleksid läbi, kuidas ootamatutes olukordades edasi minna. „Kriisiaeg on paraku näidanud, et eestimaalastel ei ole väga palju sääste, millega töökaotuse või ootamatu juriidilise vaidluse korral pikalt hakkama saada. Kindlustamine on üks lihtsamaid viise end ja oma lähedasi ettenägematute olukordade eest, kus kulud võivad ulatuda lausa tuhandetesse eurodesse, kaitsta,“ sõnas Kalvet.