Ohud varitsevad nii kodus kui tänaval: eestlaste õnnetuste peamiseks põhjuseks on kukkumised

31. mai 2023

2022. aastal registreeriti ERGO kindlustuses 1931 õnnetusjuhtumit, koguväärtusega pea miljon eurot. Kui kõige suuremad tervisekahjud registreeriti möödunud aastal looma rünnaku ja silma sattunud noatera tagajärjel, siis kõige sagedasemad juhtumid on seotud palju igapäevasemate õnnetustega ehk hüppamiste ja kukkumistega.

Kukkumised leiavad aset nii tööülesandeid täites kui ka linnaruumis, kus liiklejaid lahutavad tõsistest vigastusest vaid tänavaaugud. Näiteks kaotas mootorrattur teel oleva augu tõttu tasakaalu ning murdis kukkudes omal rangluu ja roided. Õnnetult komistades on viga saanud ka jalakäijad – möödunud aasta suurim kukkumine lõppes kolju ja näoluude murruga ning hammaste kaotusega. Kõigi nimetatud kukkumiste puhul jäid kahjusummad 12 000 euro kanti.

Üllatavalt palju õnnetusjuhtumeid registreeritakse ka otse kodudest, kus kõige suuremad kahjud on tekkinud samuti kukkumise tagajärjel. Lisaks treppidele on kukutud ka oma koduõuel, kus märjal murul libisedes on inimene saanud niivõrd tõsiseid vigastusi, et on pidanud pool aastat töölt eemal olema.

Kõige õnnetumad juhtumid on aga seotud veekogudega, kus kahju põhjuseks on reeglina inimese enda hooletus. Näiteks murdis supleja vette hüpates mõlema kanna luud ja pidi seetõttu pikki kuid töövõimetuslehel viibima. Kogukahjud ulatusid 14 000 euroni.

„Kindlustusandjana on kõige kurvemad need juhtumid, mis oleks võinud korrektse käitumisega olemata olla,“ lisas ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula, kes rõhub algava suvehooaja eel ohutusele ja teadlikule käitumisele. „Õnneks näitavad hooletusjuhtumid langustrendi ja ümbritsevaid ohte osatakse paremini ette näha,“ lisas ta.

Kui juba varem on õnnetusjuhtumi kindlustuse sõlmimine püsivas tõusus olnud, siis eelmisel aastal sõlmiti rekordarv ehk 40% rohkem lepinguid, kui sellele eelneval aastal. „Inimesteni on hakanud jõudma rohkem informatsiooni, tänu millele on teadlikkus kasvanud ja kindlustuse vajalikkus inimesteni jõudnud,“ lisas Karula.

Õnnetusjuhtumikindlustus on hetkel liiklus-, kasko- ja kodukindlustuse kõrval kõige levinum kindlustusliik. „Õnneks tuleb suuri traumasid pigem harva ette ja ülekaalus on väiksemad vigastused,“ lisas Karula. „Kõige enam tuleb suvisel ajal ette redelitelt kukkumisi ning koristuse-, remondi- ja aiatööde käigus saadud vigastusi. Suvel sagenevad ka lastega seotud juhtumid, kelle puhul tekivad vigastused peamiselt batuudil hüpates või puu otsas turnides.“

Olukordades, kus inimene vajab arstiabi või vanem peab lapse õnnetuse tõttu koju jääma ning seetõttu töölt eemal viibima, on õnnetusjuhtumikindlustus suureks abiks. „Kindlustuslepingu alusel on võimalik maksta ühekordset valurahahüvitist – näiteks luumurdude tagajärjel välja makstav valurahahüvitis jääb keskmiselt paarituhande euro kanti. Ravikulude kindlustus tasub ka taastusravi, abivahendite rendi ja muud kulud,“ selgitas Karula.