Pea pooled eestimaalased kardavad sõjalist konflikti Eesti pinnal

4. juuli 2017

Eestimaalastest 45% kardab sõjalist konflikti Eesti riigi territooriumil, näitab ERGO kindlustusseltsi ja Läti uuringufirma SKDS poolt koostatud Baltimaade turvalisuse uuring. Hirm sõjaliste konfliktide ees oli suurim 2015. aastal, kui see oli 12% võrra kõrgem tänavusest. Lätis kardab sõjalist konflikti 62% ja Leedus 68% elanikest.

Veel tunneb 46% inimestest Eestis muret võimalike etniliste kokkupõrgete ning 52% majandusliku või poliitilise ebastabiilsuse pärast. Mõlemad hirmud on võrreldes 2015. aastaga pisut vähenenud, samas on kasvanud mure suure hulga sisserändajate, sh pagulaste tuleku suhtes. 2017. aasta uuringu andmetel kardab seda 60% eestimaalastest. Leedu elanike mure etniliste konfliktide pärast on Eestiga võrreldav 41%, kuid majanduslikku või poliitilist ebastabiilsust kardab lausa 77% elanikest. Hirm sisserändajate ees on Leedus kolmest Balti riigist madalaim, kuid seda kardavad siiski rohkem kui pooled (55%) leedulastest.

Lätlased kardavad konflikte kõige rohkem. Etniliste kokkupõrgete pärast muretsevad 54% ja majandusliku või poliitilise tasakaalutuse pärast lausa 80% inimestest. Ka sisserändajate voolu kardetakse kõige rohkem Lätis, see teeb muret 64%-le sealsetest elanikest.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse riskijuhi Dekla Uusma hinnangul on eelpool nimetatud hirmud ootuspärased. “Mure sattuda sõjalisse konflikti ning poliitiliselt ebastabiilsesse keskkonda on ilmselt põhjendatav meie geograafilise asukoha ning ajaloos toimunud sündmustega. Samuti ei ole meie regioonis olnud suuri etnilisi kokkupõrkeid. Seega hirm uue ja tundmatu ees on arusaadav,” selgitab ta.

Samas ei ole viimase aja terroriaktid oluliselt suurendanud Eesti inimeste hirmu terrorismi ees. Terrorirünnaku ohvriks kardab sattuda 23% eestimaalastest, mis on vaid 3% rohkem kui 2015. aastal. Lõunanaabrid hindavad terrorismiga seotud riske aga kõrgemalt – Lätis tunneb selle pärast muret 38% ja Leedus 32% inimestest.

“Väljatoodud numbrid peegeldavad tõenäoliselt asjaolu, et meie regioonis ei ole olulist kokkupuudet terrorismiga olnud. “Oleme aga täheldanud, et reisile minnes küsitakse üha enam, kas elu- või reisikindlustuse leping kehtib ka terrorismi rünnaku ohvriks langemise korral,” toob Uusma näite igapäevaelust.

Hinnang riigi julgeolekule on üks viiest ERGO Baltimaade turvalisuse indeksit kujundavast põhikriteeriumist. Võrreldes lätlaste ja leedulastega tunnevad eestimaalased end oma riigi julgeoleku osas kõige turvalisemalt.

Uuring on läbi viidud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga, selles osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Kokku on andmestikus 3000 inimese vastused.