E-kontorisse

Menüü

Seitse asja, mida teada uuest liikluskindlustusseadusest

26. juuni 2014

Oktoobrist kehtima hakkav uus liikluskindlustuse seadus muudab liikluskindlustuse sarnasemaks teiste kindlustusliikidega. ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap tutvustab olulisemaid muudatusi, millega iga autoomanik ja -kasutaja peaks edaspidi kursis olema.
Kahe paberi asemel üks. Kui seni kaasnes liikluskindlustusega tähtajatu leping, mille alusel väljastati poliise, siis alates oktoobrist enam eraldi kirjalikku lepingudokumenti koostama ei pea. Leping sõlmitakse pakkumuse alusel, selle tõenduseks on poliis.

Kindlustuskohustus muutub registripõhiseks. Uue seaduse järgi lasub kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistris märgitud omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Nii peaks ka auto müüja olema huvitatud, et tehingu käigus saaks registrisse kantud uus omanik.

Kindlustamiseks ei pea enam olema sõiduki omanik. Uue seaduse kohaselt võib kindlustusvõtjaks olla ka sõiduki kasutaja – see, kellel on kindlustushuvi ja kes reaalselt kindlustuskaitset vajab.

Kindlustuskohustusest vabastuse periood lüheneb 12 kuule. Kui sõidukit ajutiselt ei kasutata, võib auto pärast kindlustuslepingu lõppemist olla ilma kindlustuslepinguta registris senise 24 kuu asemel veel 12 kuud. Sellel perioodil sõidukiga liikluses osaleda ei tohi. Kui sõiduk jääb pikemaks seisma, on mõistlik kasutuses mitteolev sõiduk ajutiselt registrist kustutada. 12 kuu möödudes rakendub registris olevale sõidukile Eesti Liikluskindlustuse Fondi sundkindlustus.

Üleminek uuele seadusele on sujuv. Kõik seaduse jõustumise ajal kehtivad poliisid kehtivad perioodi lõpuni, neid ümber vormistada pole vaja. Uus seadus kohaldub pärast jõustumist automaatselt ka kõigile kehtivatele poliisidele.

Võimalus pöörduda oma kindlustusandja poole. Alates 2015. aasta jaanuarist võib teise sõiduki poolt tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda ka selle kindlustusandja poole, kellega oled lepingu sõlminud ja keda usaldad.

Liikluskindlustuse lepingu lõpetamine hakkab toimuma analoogselt teiste kindlustusliikidega. See tähendab, et näiteks makse tasumata jätmisel on kindlustusandjal õigus kindlustusleping üles öelda, seega tuleb oma maksedistsipliini hoolikamalt järgida.


Artikkel ilmus ka Postimehe majandusportaalis.