E-kontorisse

Menüü

Kuidas vältida tuleõnnetusi küttekoldega? 

30. november 2020

Ilmaprognoos lubab lähiajaks madalamaid temperatuure. Hoogustub kaminate ja ahjude kütmine, mistõttu sagenevad ka küttesüsteemidest alguse saanud tuleõnnetused. Kindlustusseltside hinnangul on rahaliselt suurim kahju tekitaja Eesti kodudes just tuli, mis sageli saab alguse pealtnäha süütust allikast.

ERGO kindlustuse andmetel moodustab koduste tuleõnnetuste arv kõigist kindlustusseltsi jõudvatest kahjujuhtumitest küll vaid 2%, kuid rahaliselt moodustab selliste kahjude hüvitamine 25%. Kõige sagedamaks tuleõnnetuste põhjuseks on hooldamata kütteseadmed, vead kütte- või elektrisüsteemides ja hooletus lahtise tulega ümberkäimisel. Tihti sünnivad kahjud ka hooletu ehitamise käigus.  

„Näeme, et tuli teeb Eesti kodudes jätkuvalt päris palju kahju ning taoliste õnnetuste tagajärjed on sageli kurvad ja kulukad. Meenub juhtum, kus koduomanik jäi pärast ahju kütmist televiisori ees magama. Üles ärgates oli tuba paksult suitsu täis ning tuli oli valla pääsenud. Kiirelt põles ära kogu toa sisutus ja hoone sai tugevaid kuumakahjustusi. See õnnetus lõppes siiski võrdlemisi õnnelikult – inimene pääses šokiga ja kogukahju jäi pisut üle 36 000 euro. Samas võib taoline õnnetus viia väga kurbade tagajärgedeni ning kahju kogusumma ulatuda mitmesaja tuhande euro piiresse,“ ütles ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. 

Lepvaltsi sõnul peaks iga koduomanik veenduma, et küttesüsteemid oleks korrektselt ehitatud ja hooldatud ning neid köetaks õigesti. „Kui siiski tekib tuleõnnetus, mis on alguse saanud küttesüsteemist, vajame kahjujuhtumi käsitlemiseks korstnapühkija väljastatud küttesüsteemi ja -kollete puhastamise ja ülevaatuse akti ning kütmisel kasutatavate tehnoseadmete nagu näiteks katla puhul seadme hooldusdokumenti. Kui seda pole esitada, võib kindlustus hüvitist vähendada või selle maksmisest koguni keelduda,“ selgitas Lepvalts. 

Kõiki õnnetusi pole võimalik ära hoida, kuid iga pere saab tuleõnnetuste ennetamiseks ja riskide vähendamiseks siiski palju ära teha.

  Kuidas vältida tuleõnnetusi küttekolletega? 

  • Veendu, et eluruumidel oleks korrektne kasutusluba ja kõik küttekolded regulaarselt hooldatud.
  • Iga kütteperioodi eel peaks küttekolded üle kontrollima. Eramajade korstent võib iga majaomanik hooldada ka ise, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.
  • Ahju, pliiti ja kaminat tasub kütta kuiva halupuuga. Märjast puidust eraldub palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Nii on oht, et lõõr kattub ajapikku pigiga, mis omakorda võib süttida ja tekitada tuleohtliku tahmapõlengu.
  • Ära põleta prügi, sest prügi põletamine küttekoldes suurendab tahmapõlengu ohtu ning võib halvasti mõjuda kütteseadmele. Lisaks pole see kuigi keskkonnasõbralik tegevus.
  • Järgi kütteseadme valmistaja etteantud juhiseid kütmiseks sobiliku materjali, koguse ja kütmise kestuse osas. Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga.
  • Kui küttekolle on pikalt kasutamata seisnud, alusta kütmist rahulikult, paari puuhalu kaupa. Ülekütmisel võib küttekolle hakata pragunema. Lisaks on liigkütmine hoonete süttimise üks levinuim põhjus. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
  • Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
  • Kindlasti peaks igas kodus olema suitsuandur ning gaasi või puuküttega eluaseme puhul ka vingugaasiandur.