Suurim väikelaevaga seotud kahju küündis 50 000 euroni

10. mai 2021

Koroonapandeemia ajal hüppeliselt kasvanud väikelaevade müügi paratamatu tagajärg on see, et veesõidukitega juhtub ka rohkem õnnetusi. Viimase aasta jooksul on ERGOs registreeritud 49 väikelaevadega seotud kahjujuhtumit, kusjuures suurim neist küündis lausa 50 000 euroni.  

„Eestis on transpordiameti andmetel registreeritud umbes 33 000 väikelaeva ja nende arv suureneb pidevalt. Kuna väikelaevad on tihti kallid ja merel on ohte palju, kasutatakse väikelaevakindlustust aina agaramalt. Kindlustus kaitseb ohtude vastu nii maal kui merel, olgu tegemist õnnetuse, kokkupõrke, karile sõitmise, varguse, tulekahju või millegi muuga,“ selgitas ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko.  

Viimase aasta jooksul on ERGO registreerinud 49 väikelaevadega seotud kahjujuhtumit. Väiksemad juhtumid on seotud näiteks tehniliste rikete ja karile sõitmistega. Pea 24 000 eurone kahjujuhtum pärineb eelmise aasta novembrist, mil väikelaev sai teel Gotlandilt Hiiumaale piksekahju. Konkurentsitult suurim kahju sündis aga mullu augustis, kui väikelaev sõitis otsa kivile, mis tõi ligi 50 000 eurose kahju.  

Makienko selgitas, et ERGO pakub väikelaevade kindlustamiseks kitsamat ja laiemat kaitset. „Kitsam kaitse aitab siis, kui laev ei sõida, vaid seisab näiteks ellingul. Lai kaitse hõlmab ka sõitmisel tekkivaid kahjusid. Juhul kui soovitakse end lisaks kaitsta kolmandatele isikutele tekitatud kahjude eest, tuleb lisaks sõlmida vastutuskindlustus. See on vajalik, kuna iga aastaga on merel aina rohkem liiklust ja väikelaevade kokkupõrked pole sugugi harvad,“ selgitas Makienko.  

ERGO varakahjude osakonna juht ütles, et merele asudes ja seal olles annab ka ise väga palju ära teha, et õnnetusse sattumise tõenäosust vähendada. Makienko tõi välja kuus punkti, mida tasub enne merele minemist meeles pidada:  

  • Enne väikelaeva veeskamist kevadel tuleks üle kontrollida kogu seadusega nõutud turvavarustus ja kas see vastab laevas olevate inimeste arvule. Näiteks peab laevas olema kolm sertifikaadiga säratuld, kontrollitud tulekustutid ja esmaabivahendid. Purjepaatidel peab olema ohutusvöö.
  • Ükskõik, mis alusega on tegemist, peavad pardal olema päästevestid, mis on hooldatud ja taatletud vastavalt tootja poolt ette kirjutatud juhistele. Näiteks isetäituvat päästevesti tuleks kontrollida enne igat merele minekut, kuna ta võib niiskuse käes ise avaneda ja muutuda kasutuskõlbmatuks.
  • Lisaks turvavarustusele tuleb kontrollida väikelaeva tehnilist seisukorda, näiteks, kas mootoril on kõik vajalikud vedelikud nõutud tasemel. Samuti tuleks kontrollida raadioside seadmeid.
  • Ehkki meresõiduohutuse seadus ütleb, et väikelaeva juhil võib veekogul liigeldes olla veres 0,5 milligrami alkoholi, tasub alati meeles pidada, et vastutustundlik väikelaevajuht on kaine.
  • Enne merele asumist võiks kontrollida, kas ilm on merereisiks sobilik ka sihtkohta jõudmise ajal.
  • Väikelaeva dokumentatsioon peab korras olema – vajalik on väikelaeva tehniline ülevaatus, väikelaevajuhi tunnistus ja kindlustus.