E-kontorisse

Menüü

Uuring: eestlased kardavad kodustest õnnetustest enim tulekahju

12. november 2014

Eesti elanikud kardavad oma kodus kõige rohkem tulekahju. Järgnevad hirm elektrivõrgu ülepinge ning veetoru lõhkemise ees, näitas ERGO tellimusel valminud mahukas kõiki Balti riike hõlmav turvatundeuuring.
ERGO turvatundeindeksi uuringu andmetel olid 61% Eesti elanikest väga või pigem mures, et nende kodu võib langeda tuleroaks. Elektrivõrgu ülepingest tingitud kahjustusi pidas tõenäoliseks 60% vastanutest, 48% kartis toru lõhkemisest põhjustatud veeuputust ning 36% äikesekahjusid.

ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul näitab uuring, et kehtiva varakindlustuslepinguga inimesed peavad õnnetusjuhtumeid tõenäolisemaks. “Tulemuste põhjal võib väita, et oma kodud kindlustanud inimesed on väga selgelt igapäevased riskid teadvustanud või on nad varasemate õnnetusjuhtumite tõttu muutunud alalhoidlikumaks,” rääkis Konsap. “Pigem ei ole kindlustamata jätmise põhjuseks soov raha kokku hoida, vaid ikkagi teadmatus, milliseid tagajärgi veetoru lõhkemine või tulekahju igaühe ellu tuua võivad. Kodukindlustuse võimuses ei ole neid ohte ära hoida, vaid võtta tagajärjed enda kanda, et saaks taastatud õnnetusjuhtumieelne olukord.”

Kõige väiksemaks ohuks oma kodule pidasid Eesti inimesed maavärinat, kuid siiski ütles 6% küsitletutest end olevat väga mures selle riski realiseerumise pärast ning 8% oli pigem mures. Suhteliselt vähe kardeti ka üleujutust (17%), tormi (20%) ja rahet (21%).

ERGO turvatundeindeksi uuring viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi veebipõhise küsitlusena. Uuringufirma SKDS küsitlusele vastas Eestis 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat. ERGO turvatundeindeks hõlmab 43 turvalisusega seotud aspekti viies valdkonnas: vara ja rahanduslik toimetulek, tervis, füüsiline turvalisus, tööhõive ning vastaja kodumaa stabiilsus ja julgeolek. Lisaks neile viiele valdkonnale uuriti vastanute kindlustustunnet viie faktori lõikes. Need olid rahuolu oma eluga, suutlikkus mõjutada oma elu, hinnang oma materiaalsele heaolule, tulevikuplaanide ajaline pikkus ning leibkondade toimetulekuvõime sissetuleku kaotuse korral.