Vähidiagnoosi tõttu välja makstud kindlustushüvitised on järjest kasvanud

14. oktoober 2021

Esmase vähidiagnoosi saab Eestis iga päev keskmiselt 24 inimest, iga päev lahkub sama haiguse tõttu meie seast keskmiselt 11 inimest. Karmi ja kurva statistika taustal ei soovi keegi ette kujutada, et haigus võib tabada ka teda, kuid sellele, kuidas pahaloomulise kasvaja diagnoosi ja ravi korral majanduslikult hakkama saada, tuleb mõelda just siis, kui inimene on terve.

ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik tõdeb, et vähidiagnooside hulk aasta aastalt kahjuks kasvab – täna on see ligi 9000 esmast juhtu aastas, ent samavõrd kasvab ka inimeste teadlikkus ja valmisolek ootamatusteks rahaliselt valmis olla. „ERGO pakutava kriitiliste haiguste ja puuduva töövõime kindlustuskaitse müük on kasvanud igal aastal kuni 15%, nende liikide alt oleme teinud ka enim väljamakseid vähi diagnoosiga seoses.“

„Selge on see, et kindlustusleping haigust ära ei hoia, kuid meie võimuses on pakkuda inimesele rahalist tuge selles kõige keerulisemas olukorras. Pahaloomulise kasvaja korral on võimalik kindlustuselt hüvitist saada erinevate kindlustusliikide alt, näiteks on spetsiaalselt selleks loodud vähikindlustus, aga ka elukindlustus, ravikindlustus ja juba nimetatud kriitiliste haiguste või puuduva töövõime kindlustus,“ kirjeldab ERGO riskijuht.

Ta lisab, et karmi statistika kõrval on oluline meeles pidada, et vähidiagnoos ei ole alati fataalne - meditsiini areng on teinud täna võimalikuks ka vähidiagnoosiga elamise, millega sageli kaasneb põhjalik ning pikaajaline ravi. Sellisel juhul võib tekkida vajadus osalise koormusega tööle pühenduda või töölt eemal olla, aga arved vajavad endiselt maksmist. „Vähidiagnoosi saades on kahjuks juba hilja pöörduda lepingu sõlmimiseks kindlustusseltsi poole. Siis peab kuulama, mida arstid soovitavad ja võtma pakutavast ravist kõik, mis võimalik. Otsus lepingu sõlmimiseks on vaja teha siis, kui tervis on hea ja probleeme ei ole, et kaitsta end võimalike terviseprobleemide eest tulevikus,“ lisab Viik. 

ERGO elukindlustuse riskijuht toob välja, millised kindlustusliigid on abiks pahaloomulise kasvaja korral: 

  • Vähikindlustus
    Kindlustushüvitist makstakse pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosimisel. Antud lepingu lisaväärtus on hüvitise maksmine ka diagnoositud pahaloomuliste kasvajate algstaadiumis. Kui diagnoos on saadud ja arstide poolt kinnitatud, siis makstakse ühekordne hüvitis valitud kindlustussumma ulatuses, algstaadiumis pahaloomuliste kasvajate puhul on hüvitis 10% või 20% kindlustussummast. Tehtud osamaksed ei vähenda sõlmitud kindlustuslepingu kindlustussummat. Kui esmane ravi olukorda ei paranda ja haigus muutub halvemaks, makstakse kindlustatud isikule kogu kindlustussumma ka välja. Lisaks on lepingus ilma lisatasuta kindlustuskaitse kindlustatud isikute alaealistele lastele. Vähikindlustust pakub täna ainsana Eestis ERGO kindlustus. Loe lähemalt vähikindlustusest siit.
  • Elukindlustus
    Kindlustushüvitist makstakse üldjuhul surmajuhtumi korral. Kui surma põhjus on vähk, siis kindlustushüvitist makstakse lepingus näidatus soodustatud isikutele. Loe lähemalt elukindlustustusest siit. 
  • Ravikindlustus
    Kui lepingu kindlustuskaitsete nimekirja on valitud „kriitiliste haiguste kindlustus“, siis makstakse pahaloomulise vähkkasvaja avastamisel ühekordset kindlustushüvitist. Hüvitis maksmise viis on vastavalt lepingus tehtud valikule kas ühekordne hüvitis kindlustussumma suuruses või ravikulude tasumine tekkinud kuluarvete alusel. Lisaks võib ravikindlustusest olla abi erinevate uuringute tegemisel enne diagnoosi saamist, et selgeks teha terviseprobleemide põhjused. Loe lähemalt ravikindlustusest siit
  • Kriitiliste haiguste kindlustus
    Kindlustushüvitist makstakse erinevate tõsiste terviseprobleemide korral, sealhulgas pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosimisel. Hüvitise väljamakse suurus on võrdne lepingusse valitud kindlustussummaga. Loe lähemalt elukindlustustusest siit.
  • Puuduva töövõime kindlustus
    Kindlustushüvitist makstakse samuti erinevate tõsiste terviseprobleemide korral, mis ei võimalda töötada ja teenida töötasu enda ametis või tegevusalal. Juhul kui inimesel diagnoositakse 4. astme kasvaja, siis käsitletakse seda automaatselt kindlustusjuhtumina ja talle makstakse ühekordne hüvitis valitud kindlustussumma suuruses.  Loe lähemalt elukindlustustusest siit.